Kinnisvaramaakler kui väliseestlaste käepikendus kodumaal
Maailma uksed on valla ja aina enam soovivad inimesed tegutseda distantsilt, sealhulgas hallata oma kinnisvara tuhandete kilomeetrite kauguselt. ELUM Kinnisvaramaakler Eveli Lindell omab pikaajalist kogemust just väliseestlastega, kirjeldades võtmete üleandmisele eelnevat protsessi.
Kuigi distantsilt kinnisvara soetamine või välja üürimine võib olla esmapilgul hirmutav, on tegu vägagi levinud praktikaga. “On palju eestlaseid, kes kolivad pikemaks ajaks Eestist eemale, kuid kes ei taha oma kodu maha müüa. Üürile panek on sellistes olukordades ideaalne lahendus. Või kui on hoopis mõte taas kodumaale kolida, siis maakler aitab end uuesti siin mugavalt sisse seada,” sõnas Lindell.
Millist kasu maakleriga koostöö müüjale või üürileandjale võimaldab?
Üüritehingute puhul võtab maakler kõik enda kanda – leiab üürniku, tutvub nende taustaga, sõlmib lepingu ja annab korteri üle. Samuti teavitab üürnikku hinnatõusust ja on muidu abiks murede korral. “Erandkorras olen vahel harva osalenud näiteks ühistu koosolekul, vahetanud korteris välja tehnikat ja korraldanud kinnisvara esinduslikkuse, tellides näiteks aknapesu,” kirjeldas ta maakleritöö mitmekülgsust.
Maakler korraldab ära ka kogu müügiprotsessi ja on müüjaga pidevas suhtluses, et anda tagasisidet ning panna kokku järgnev strateegia. Samuti on tema ülesanne korraldada näitamisi ja võtta võtmed eelmiselt üürnikult vastu. Välismaalaste puhul aitab maakler viia kurssi ka erinevate piirkondade ja sealsete hindadega. “Üldjuhul on nad olnud mingil moel ka Eestiga seotud ja omavad teatud tunnetust neil teemadel,” tõdes Lindell.
Maakleri abiga pannakse paika müügistrateegia ja nii müüja kui ka ostja vaatenurgast turuhind. “Maakleritel on hindadest ja turu seisust hea ülevaade, mistõttu on neist palju abi ka hinnastamisel. Head ülevaadet omatakse üldjuhul ka Eesti seadustest, mis on eelis mugavaks ja muretuks asjaajamiseks. Tähtsal kohal on ka koostöö teiste maaklerite, hindajate, pankade, ehitajate, ametnike ja juristidega, tänu kellele leiavad küsimused kiirelt vastuse”.
Kuidas maakler protsessi lihtsustab?
Maakler kontrollib, et enne tehingut oleks vajalik korteri dokumentatsioon korras, vältimaks ebameeldivaid üllatusi. “Tasub veenduda, et majal on kasutusluba, seadustatud õhksoojuspump ja maha poleks võetud vaheseinu, mis läheks hoone projektiga vastuollu.”
Dokumentatsioon tasub juba aegsasti ette võtta, näiteks muretseda sõltuvalt müüja asukohariigist rahvastikuregistriväljavõte ja apostillitud abielutunnistus. “Need nõuded on riigiti erinevad, kuid kui maakleril on varasem kogemus välisklientidega, omab ta ka pisut paremat ülevaadet teiste riikide seadusandlusest ja sealsetest erinevustest. Mõned lisadokumendid võivad protsessi pisut aeglustada, kuid erinevused on siiski minimaalsed,” tõdes maakler.
Vastavalt vajadusele saab maakler aidata ka notaritehinguid läbi viia, esindades välismaal viibivat omanikku. “See eeldab aga vastavaid dokumente ja volitusi. Väliseestlaste jaoks on protsess lihtne, kuna neil avaneb võimalus viia tehing läbi ka kaugtõestuse teel.”
Kuidas on korraldatud maakleri ja müüja/üürileandja vaheline suhtlus?
Suhtluse kiirus ja sujuvus on kinnisvaravaldkonnas tähtsal kohal, mistõttu ajatakse asju valdavalt telefoni teel. Detailsem info käiakse üldjuhul üle ka meili vahendusel. “Tulenevalt ajavahest suhtlen näiteks Austraalia ja USA korteriomanikega läbi Facebooki, Messengeri või Whatsappi, mille vahendusel on hea saata näiteks häälsõnumeid. Tagasisidet annan vastavalt vajadusele, kui ei ole kokkulepitud kindlat ajalist intervalli, et teeme seda näiteks iga reede,” rääkis Lindell.
Keelebarjääri seljatamine ja üheselt mõistetavus on samuti äärmiselt olulised. “Juhul kui omanik ei räägi näiteks inglise keelt ja üürib oma korteri välismaalasele, olen alati kokku leppinud, et olen ise n-ö kontaktisikuks. See tähendab, et kui midagi juhtub, siis võib mind sellest teavitada ja ma suhtlen juba korteriomanikuga edasi. Maakleri kontakt on sellistel juhtudel ka üürilepingus välja toodud.”
Mis on Eesti turul hinnas?
Üürikorterite puhul toob maakler välja tootluse. “Soetatakse valdavalt valmis ja sisustatud kortereid, mille saab kohe üürile panna. Kodu puhul on silmapiiril ikka suuremad kahe- või kolmetoalised korterid, uusarendused või eestiaegsed majad. “Hinnas on ka asukoht, näiteks eelistatakse kesklinna ja Põhja-Tallinnat. Soomlased on joonistanud näiteks Tallinna kaardile ringi, et mis piirkonda nad eelistavad, tuues välja Rotermanni ja Viru Keskuse ümbruse,” näitlikustas maakler.
Asendamatul kohal on kinnisvaravaldkonnas ka usaldus. Tihti tuleb ette tehinguid, kus soetatakse korter ilma, et ise korteriga eelnevalt tutvutaks. Leidub ka neid, kelle korter läheb üüriturule, kuid kes ise pole veel jõudnud korterit vaatama tulla. “Veebi vahendusel otsitakse tavaliselt investeeringu eesmärgil kortereid, pannes paika kriteeriumid, alates hinnast ja asukohast kuni parkimiskoha ja rõduni. Videokõnede abil saab viia läbi näiteks majatuuri, et tulevane elanik saaks kinnisvarast hea ülevaate ilma ise kohapeale tulemata. Kodu ost on aga märksa suurem otsus, mille puhul tullakse üldjuhul enne tehingut ka korteriga tutvuma.”
Loe veel: Kinnisvaramaakler kui mugavusteenus: kuidas valida sobiv?
