Jurist selgitab: mida silmas pidada suvila ostmisel?
Kätte on jõudnud kevad, mis on parim aeg suvila omandamiseks. Selleks, et kogu protsess oleks murevaba, peab kõige muu kõrval arvestama ka mõnede juriidiliste nüanssidega, selgitab ELUM Kinnisvara maakler ja jurist Irina Surmai.
„Kõigepealt tuleb kontrollida, kas kõik ehitised (suvila, saunamaja, kuur jne) on kantud ikka ehitisregistrisse,“ räägib Surmai. „Kui ei ole, võib selle põhjuseks olla asjaolu, et maja või kõrvalhooned on püstitatud loata. Sellisel juhul tuleks kindlasti müüjalt uurida põhjust ning paluda tal probleemid likvideerida, et tehinguga edasi minna saaks.“
Kõigil pärast 2003. aastat ehitatud hoonetel peab olema ehitus- ja kasutusluba. Vanematele ehitistele see nõue ei laiene, kuid need peavad ikka olema Ehitisregistrisse kantud. „Kui load puuduvad, on raskem saada kinnisvara soetamiseks laenu või seatakse kindel tähtaeg, mil puudused peavad olema kõrvaldatud,“ selgitab Surmai.
Küsige omanikult ehitusplaane, et neid hoonete tegelike kujudega võrrelda. Kui esineb näiteks ebaseaduslikke laiendusi, siis tuleb ka need seadustada. Veenduge, et kõik kommunikatsioonid (vesi, elekter, kanalisatsioon) oleksid seaduslikult ühendatud ja registreeritud. Registreeritud peab olema ka kasutusel olev septik või kaev.
Kinnistusraamatust saab kontrollida, millise katastriüksuse sihtotstarvete liigiga on tegu. Kas see on elamumaa, tootmismaa või näiteks maatulundusmaa. Sellest sõltub millisteks sihtotstarveteks kinnistut saab kasutada. „Kuigi enamasti asuvad suvilad ikka elamumaal, tuleb ette ka olukordi, kus need on näiteks maatulundusmaal. See määrab, kuidas ja milliseid uusi hooneid rajada saab,“ lisab Surmai.
Ta soovitab ka kontrollida, kas kohalikul omavalitsusel on piirkonnaga seotud piiranguid või kas on plaanis ala arendada. Ka loodusest tulenevaid riske on oluline uurida (üleujutused, maalihked jne).
„Kõigi kahtluste ja küsimuste korral soovitan konsulteerida kohaliku omavalitsuse, juristi ja kinnisvaraspetsialistiga,“ lisab Surmai.
