Eeltöö krundi soetamisel
Inimesed soovivad tihtipeale ehitada maja, kuid esmajoones ei teatagi, kust alustada. Enne kui ostetakse krunt, tuleb paika panna täpne plaan ja teha põhjalikku eeltööd.
“On tulnud ette olukordi, kus tellitakse projekt ja seejärel ostetakse krunt, kuid siis tuleb välja, et maja maalapile ei mahu. Samuti tasub kindlaks teha, kas krundil tohib näiteks puid maha võtta – kui ei tohi, siis väheneb ehitusala juba selle võrra. Arvestada tuleb ka elektriliinide asukohaga, sest nende alla maja ehitada ei tohi.”
Valides sobiva krundi, tuleb viia end kurssi, mida saab ja tohib sellele rajada. Lisaks, kas on olemas ühisveevärgi- ja elektriliitumised ning muidugi ka ligipääs krundile. “Aeg-ajalt tuleb ette olukordi, kus tee on näiteks eraomandis ja ligipääs seetõttu piiratud. Seda esineb õnneks pigem harva, sest üldjuhul kui arendaja maja ehitab, antakse teed vallale üle.”
Ootamatu kulu võib terendada aga vee liitumislepingu näol. “Liitumised on piirkonniti väga kallid ja veetrassid tuleb ehitada halvimal juhul oma raha eest. Sellest tulenevalt tasub end kurssi viia, kas liitumised on riigi poolt või tuleb neid ise ajama hakata.”
Ehitusspetsiifika
Pakkumisi tasub võtta erinevatest ettevõtetest ja mitte kohe esimese ning kõige odavama teed minna. “Protsessi sujuvuse tagamiseks võiks kasutada üht teenusepakkujat, sest võttes vundamenditööd ühest ja aknad teisest, võib see tekitada palju segadust. Litsentseeritud ehituseksperdi kaasamine on oluline juhul, kui puudub varasem kokkupuude ehitamisega või on käsil vana maja remont.”
Ehitusmaterjalide pealt kokku hoida ei maksa, sest nendest sõltub suuresti hoone eluiga. “Materjalide valikul on palju kinni rahakotis – odavamate majade puhul kasutatakse tihtipeale just pisut odavamat puitu ja krohvi, mis ei pruugi olla piisavalt vastupidavad. Materjalide puhul tasuks aga võimalusel eelistada pigem kvaliteetseid ja kallimaid hooldusvabasid materjale, sest meie kliimas peab ennekõike mõtlema sellele, et materjal kestaks kaua.”
Ökonoomsus ja küttelahendused
Võiks arvata, et korteris on odavam elada, kuid nii ei pruugi see alati olla. “Uue ja ökonoomse eramaja puhul on valdavalt samad kommunaalkulud, mis näiteks uues korteris elades. Korterite puhul lisandub pikk loetelu kuluridasid, nagu heakorra- ja haldusteenus, remondifond, üldelekter ja palju muud. Majas elades on elanike kanda üldjuhul vaid vesi, elekter ja prügi,” tõi Juhanson võrdluse.
Majale küttelahendust valides tuleks aga mõelda alternatiividele, näiteks lisaks maaküttele võiks olla majas kamin, mis tuleb kasuks kõrgete energiahindade või elektrikatkestuse korral.
“Kõige kurvemas seisus on hetkel vanemad eramajad, mis ehitati kunagi võrdlemisi suured ja kuhu pandi vaid elektri- või gaasiküte. Tänapäeval ei ehitata aga väga suuri hooneid, sest köetavat pinda on palju ja neid on pigem raske müüa. Enim on kinnisvaraturul hinnas just 150-200 ruutmeetrised majad.”
Juhanson tõdeb, et tulevikus paraku midagi odavamaks ei lähe, vaid kallimaks. “Materjalide turg on küll stabiliseerunud, kuid pigem hinnalangust näha pole. Sama kehtib ka tööjõu kohta – korraliku ehitaja nädala palk on ca 2000-4000€,“ nentis maakler.
