Soomlaste ja eestlaste tavad korteri ostmisel või üürimisel

Tihti arvatakse, et maakler tegeleb ainult müügi- ja üürivahendusega, kuid meie töös on tähtsal kohal ka ostuklientide teenindamine, et leida neile sobiv elamispind. Olen ise aidanud kodu otsida just välismaalastel, kes seda ise siin teha ei saa või tunnevad, et selleks pole aega ega teadmisi. Nagu teada, siis suurem osa välisklientidest on pärit Soomest ning kuigi me oleme paljudes asjades väga sarnased, tuleb põhjanaabrile kinnisvara müües või üürides arvestada mitmesuguste erisuste ja kohati ka täiesti teistsuguste arusaamadega. Soomlaste ja eestlaste tavad korteri ostmisel või üürimisel võivad kõvasti erineda.

Mida soomlased Tallinnas eelistavad? Eks ikka kesk- ja eriti südalinna kinnisvara. Kui vanasti hinnati enam näiteks Roosikrantsi või Kaupmehe tänavat, siis nüüd on vaieldamatult kõigi lemmikuks Rotermanni kvartal. Üldiselt on kõigi välismaalaste jaoks linna süda Viru keskus ja kõik, mis selle lähedal, on tegelikult väga nõutud kinnisvara.

Mõnel korral on mulle lauale pandud Tallinna kaart, osutatud Viru hotellile ja ca 5 cm raadiusega ring ümber joonistatud, et otsiksin korterit just sellesse piirkonda. Teisalt, need, kes endale kodu soetavad, eelistavad rohelisemat ja vaiksemat piirkonda – Kadriorgu, Kalamaja ja ka Noblessneri kvartalit, mis on tõusev trend.

Peamiselt eelistatakse kortereid kivimajades, puitelamuid otsivad pigem tõsised fännid. Vähe soovitakse ka eramuid. Eelistatakse uuemaid kortereid, ehk neid, mis asuvad kuni 10 aastat vanades hoonetes, kuid on ka neid, kes hindavad ajaloolist arhitekuuri, kõrgeid lagesid, originaalset kalasabaparketti jne.

Eesti ja Soome kinnisvaraelus hulk erinevusi

Kui kinnisvara ostu- või üürikliendiks on soomlane, tasub arvestada sellega, et nii mitmedki tavad ja eelistused on Eestis ja Soomes erinevad. Need erisused ei tekita loomulikult mingisuguseid probleeme, kuid neid on hea teada ja vajadusel kasulik selgitada.

Järgnevalt toon välja hulga näited Eesti ja Soome kinnisvaraelu erinevustest.

Korterite ostmine:

• Esmalt tasub mainida, et tehingu vormistamine on Soomes ja Eestis erinev. Soomes ei ole kinnistusraamatut, ehk ei osteta korteriomandeid, vaid hoopis osakuid ning tehingut ei vormistata notaribüroos, vaid leping sõlmitakse ostja- ja müüja vahel ning selle kinnitab “kaupan vahvistaja”, ehk inimene, kellel on õigus kinnisvaratehingut kinnitada. Need inimesed töötavad tihti pangas, aga sellega saavad aidata ka litsentseeritud maaklerid, kes on läbinud vastava koolituse.
• Soomes on uusarendustes alati korteriga kaasas köögimööbel- ja tehnika, ning vannitoas sanitaartehnika ja vannitoamööbel (valamukapp). Eestis on köögimööbel kaasas pigem kampaaniapakkumisena.
• Kui meil on aeg-ajalt aruteluteemaks see, kas parkimiskoht või panipaik on vaja uusarenduses kindlasti juurde osta, siis Eestis uue korteri ostes soetavad soomlased need kaks alati lisaks.
• Soomes on korteriühistute funktsioon ja kontroll rangem. Kui soomlane soovib korteris teha remonti, peab ta selle kooskõlastama korteriühistuga, esitades erinevaid dokumente. Näiteks, kui teostatakse remont märgruumides, tuleb hiljem korteriühistu jaoks tellida inspektor, kes töö üle vaatab ja kinnitab, et see on vastavalt standarditele teostatud. Sellest tuleneb ehk paljude soomlastest ostjate suur huvi korteriühistu tegemiste vastu.

Korterite üürimine:

• Kui rääkida korteri üürimisest, siis esimene suur erinevus on selles, et Soomes maksab kommunaalkulud üürileandja, Eestis aga üürilevõtja.
• Eestis on tunduvalt raskem leida üürikorterit koeraga kliendil ning ka kindlustuse tegemine ei rahusta üürileandjat. Soomes suhtutakse koertesse sõbralikumalt ja neid nii väga ei kardeta, kui üürilevõtja teeb vastava kindlustuse.
• Eestis üürides on soomlaste jaoks oluline, et üürileandja oleks alati kättesaadav või kui ta ise elab välismaal, siis oleks tal olemas esindaja, kes jooksvate küsimustega tegeleks või oleks lihtsalt vajadusel abiks.
• Nii müüdavate kui üüritavate korterite puhul tuleb tihti esile, et soomlasest klient pelgab kortereid, kus on gaas. Soomes seda majapidamistes üldiselt ei kasutata ning seetõttu on palju hirme, et gaasiga võib kaasneda näiteks mõni õnnetus. Siin aitab see, kui selgitada, kuidas gaasisüsteemid on ehitatud ning kuidas boilerid ja pliidid ohutult töötavad. Seejärel võib nii mõnigi põhjanaaber gaasiga korteri siiski valida.

Kokkuvõtteks

Seega, kuigi oleme ühe hõimu rahvad ja paljudes asjades vägagi sarnased, on meie ühiskonnad ja riigid siiski erinevad. Sellest tulenevalt on palju erisusi ka küsimustes, mis puudutavad kinnisvara. Loodan, et see artikkel oli põnev ja hariv lugemine ning aitab paremini mõista, kuidas soomlasest kliendiga edukalt kinnisvaraäri ajada.

Eveli Lindell, ELUM partner