Kinnisvaraostjad proovivad uskumatul viisil müüjatelt lisaraha välja pressida
Varjatud puudused on kinnisvaravaldkonnas aina süvenev probleem ja ostjate nahaalne käitumine kummastab isegi kogenud eksperte.
Delfis 13. aprillil ilmunud artiklis kommenteeris olukorda ka ELUM Kinnisvara arendusjuht Risto Vähi:
Probleem varjatud puudustega on meie kogemuse põhjal süvenenud. Sel teemal on ka rohkem rääkima hakatud ning olnud ka telesaateid markantsetest juhtumitest. Kui siiani on see hõlmanud peamiselt pahatahtlikke müüjaid, kes ostjaid puudustest ei informeeri, siis kahjuks on tekkinud ka pahatahtlikke ostjaid.
Näiteks seisneb ostjapoolne pahatahtlikkus selles, et välja tulnud puudustele püütakse nende likvideerimisel lisada ka muid töid, mida ei ole vaja tegelikult teha ja mis ei kuulu ka varjatud puuduste alla. Samas soovitakse ka nende tööde eest müüjapoolset tasumist.
On ka juhtumeid, kus ostja on soetanud kapitaalremonti vajava taluhoone, mille elamiskõlbmatu seisukord on ka enne ostu-müügitehingut fikseeritud, kuid pärast tehingut üritab ostja erinevaid puuduseid „leides“ müüjat panna vastutama elamu kehva seisukorra eest.
Kõige suurem kahju on selles, et kasvab ostjate ja müüjate umbusk üksteise suhtes. Müüjad kardavad, et hoolimata kõigest, mis nad on öelnud, võib ikkagi saabuda hiljem kahjunõue ning seetõttu püütakse notariaalsetes lepingutes kuidagi jõulisemalt välja tuua see, et tõesti kõigest on räägitud. Müüjaid mitte usaldavad ostjad lähevad objektile juba koos ehitusspetsialistiga, et võimalikest probleemidest eelnevalt teada saada. See ajab müüjaid veel enam ärevusse, sest kardetakse, et hakatakse just nimme vigu otsima ja kõike maha tegema.
Midagi seadusega siin lisaks reguleerida on ilmselt raske, sest lõppude lõpuks ei saa ju teha ülikeeruliseks kogu reeglistikku, mis puudutab seda, kui heauskne ostja päriselt saabki kahju varjatud puuduste tõttu, mis tulenevad pahatahtlikust müüjast. Me ei saa probleemi varjatud puudustega lihtsalt pisendada.
Loe Risto kommentaare ja kogu artiklit täismahus SIIT!
