Eestlaste rahvussport on üürimine ja flippimine
Kinnisvaraga toimetamine on olnud juba mõnda aega eestlaste rahvussport. Kui enamik investeeringu teinud inimestest tegeleb korteri väljaüürimisega, siis aina rohkem on populaarsust kogunud ka flippimine, ehk remonti vajava korteri renoveerimine müügi eesmärgil, kommenteerib ELUM Kinnisvara maakler Egon Juhanson.
Flippimine ja üürikorterid on nagu kaks eri maailma. Kui esimene on kiire protsess, siis teine on pikaajaline ning tasuvusaeg on tihti enam kui kümme aastat. Ka tegevuste intensiivsus on mõlema puhul erinev ning iga inimene valib selle, mis tema teadmiste, finantsvõimaluste ja ajakuluga paremini kokku sobib.
Flippimine eeldab aktiivset turu jälgimist
„Flippimise peamine otsustuskoht on soetatud vara hind ning oluline on saada see võimlikult soodsalt,“ selgitab Juhanson. „Näiteks praegu portaalides pakutavate remonti vajavate korterite pakkumishindade puhul projekt lõppkujul kasumit ei toodaks. Seega tuleb kuulutustel hoida silm pidevalt peal ning soodsa pakkumise korral kiirelt tegutseda.“
Juhasoni sõnul kindlat renoveerimistöödele kuluvat ruutmeetri hinda olemas pole, sest remonti vajavad korterid on erinevad. Arvesse tuleb võtta, kas vahetatud on aknad, välisuks, juhtmed või kui kõverad on seinad.
„Kui kasutate pangalaenu, siis pange paika ka plaan B. Näiteks juhul, kui te ei saa soovitud müügihinda, siis võiks olla variant ka korter üürile panna,“ toonitab maakler.
Üürimise puhul on oluline tootlus
Kui otsustate korteri üürimise kasuks, siis sarnaselt flippimisega on ka siin ülioluline hind, millega kinnisvara soetate.
„Kindlasti tuleb uurida maja olukorda. Kui hoonet hakatakse renoveerima, siis küsige, kui suureks lähevad remondifond ja muud kulud. Ka korteris endas peab arvestama loomuliku kulumiga, näiteks seinad, põrandad ja tehnika,“ selgitab Juhanson.
Üürikorteri laenu abil ostmisel peab arvestama, et ärilaenul ei ole kodulaenuga sarnaseid soodsamaid intresse. Lisaks peab valmis olema euribori liikumisteks. Kulud laenule mõjutavad vara ostusumma kõrval otseselt korteri aastast üüritootlust.
„Kokkuvõtteks võiks öelda, et ei ole paremat ega halvemat investeeringut. Mõlemal on omad plussid ja miinused ning kehtib investeerimise kuldreegel, et alusta piirkonnas, mida tunned kõige paremini,“ võtab Egon Juhanson teema kokku.
